EST | RUS | FIN | LAT

Ökojalajälje kalkulaator

TEIL ON SIRVIJAS VÄLJA LÜLITATUD JAVASCRIPT, MISTÕTTU EI SAA KALKULAATOR TEIE ARVUTIS TÖÖTADA! PALUN LÜLITAGE JAVASCRIPT SISSE VÕI PALUGE ADMINISTRAATORIL TEHA SEDA TEIE EEST!

Ökoloogilise jalajälje kalkulaator on üks viise teada saada, kuidas Sinu elustiil mõjutab maakera jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje me endast maha jätame. Arvuta, kui suur on Sinu ökoloogiline jalajälg ning mõtle, mida saaksid Sina teha selle vähendamiseks!

Mis on ökoloogiline jalajälg?

Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.

Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile.

Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi.

Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera!

Transport

Küsimused, mis puudutavad transporti, mida kasutad.

Kui mitu kilomeetrit sõidad Sa keskmiselt ühes nädalas bussi, trammi või trolliga?

Liida kokku oma igapäevased ja pikemad sõidud!
km nädalas (max 2000)

Kui mitu kilomeetrit sõidad Sa keskmiselt ühes nädalas rongiga?

Liida kokku oma igapäevased ja pikemad sõidud!
km nädalas (max 2000)

Kui mitu kilomeetrit sõidad Sa keskmiselt ühes nädalas autoga, nii juhi kui ka kaasreisijana?

Liida kokku oma igapäevased ja pikemad sõidud ning arvesta ka taksosõitu!
km nädalas (max 2000)

Kui mitu liitrit kütust võtab Sinu poolt peamiselt kasutatav auto 100 km kohta?

Saad seda sisestada vaid siis, kui oled sisestanud vastuse auto läbisõidu kohta!
liitrit 100 km kohta

Mitmekesi te tüüpiliselt autos sõidate?

Saad seda sisestada vaid siis, kui oled sisestanud vastuse auto läbisõidu kohta!
inimest

Kui mitu tundi sõidad Sa ühes aastas lennukiga?

tundi aastas

Selle osa ökojalajälg on 0 globaalset hektarit aastas.

Loe rohkem...

Söök ja jook

Sinu söömisharjumusi puudutavad küsimused.

Kui sageli Sa sööd leiba-saia?

Kui suur osa leiva-saiatoodetest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd muid teraviljatooteid, st putrusid, müslit, hommikuhelbeid, makarone ja muid pastatooteid?

Kui sageli Sa sööd kartulit?

Kui suur osa kartulist Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd teisi juur- ja köögivilju?

Kui suur osa köögiviljadest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd puuvilju?

Kui suur osa puuviljadest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa jood piima ja sööd piimatooteid?

Kui suur osa piimast ja piimatoodetest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd liha ja lihatooteid?

Kui suur osa lihast ja lihatoodetest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd kala ja kalatooteid?

Kui sageli Sa sööd muna?

Kui suur osa munast Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd maiustusi, nt kommi, šokolaadi, torti, kooki, saiakesi?

Kui suur osa toidust, mida Sa igapäevaselt sööd, on mahetoit?

Mahetoit tähendab, et toiduainete ja loomasööda kasvatamisel ei ole kasutatud kunstväetisi ega taimekaitsevahendeid. Mahetoit on reeglina ka nõnda märgistatud, kui see just ei pärine Sinu oma koduaiast!

Kui palju toitu jääb söömata ja tuleb ära visata?

Kui suur osa Sinu tarbitud söökidest ja mittealkohoolsetest jookidest on pärit välismaalt?

Nendeks võivad olla näiteks Leedu juust, Soome nisujahu, Hispaania viinamarjad, Ungari konservherned, Belgia šokolaad, Brasiilia kohv, India tee või Gruusia mineraalvesi. Osakaal püüa arvestada toidule ja joogile kulutatud raha alusel!

Kui sageli Sa jood teed, kohvi või kakaod?

Kui sageli Sa jood mahla, nektarit või mahlajooki-morssi?

Kui sageli Sa jood karastusjooke ja energiajooke?

Kui sageli Sa jood pudelivett?

Kui sageli Sa jood lahjasid alkohoolseid jooke, nt õlu, siidrit, coolerit, gin long drinki vms?

Üks portsjon on 0,33 l lahjat alkohoolset jooki!

Kui sageli Sa jood veini või vahuveini?

Üks portsjon on üks pokaal ehk 12 cl veini!

Kui sageli Sa jood kangeid alkohoolseid jooke, nt viina, viskit, brändit, vms?

Üks portsjon on pool pitsi ehk 20-25 ml kanget alkoholi!

Selle osa ökojalajälg on 0 globaalset hektarit aastas.

Loe rohkem...

Kaubad ja teenused

Küsimused, mis puudutavad Sinu tarbimisharjumusi.

Kui suure summa eest ühes kuus keskmiselt ostad Sa ise ja ostetakse Sulle järgnevaid kaupu?

Kui olete mõne asja ostnud tervele leibkonnale, siis arvuta kulu ühe leibkonnaliikme kohta!

Riided, kangad, jalanõud

Paberitooted, nt raamatud, ajalehed, majapidamis- ja WC-paber

Tubakatooted

Muud kaubad, nt erinevad kodu- ja apteegikaubad, elektroonikaubad, mööbel

Kui palju Sa tasud ühe kuu jooksul keskmiselt erasektori teenuste eest?

Erasektori teenuste eest tasumise alla arvesta näiteks spordiklubide ja ujulate külastustasud, kultuuriürituste piletihinnad, majutuse hinnad, reisifirmade teenustasud, panga teenustasud, laenu- ja liisinguintressid, autokindlustus, kodukindlustus, tasu erameditsiini teenuste eest jne. Vasta ainult enda kulutuste kohta, seega need kulutused, mis on tehtud ühiselt, jaga inimeste arvuga!

Kui palju tasub Sinu leibkond keskmiselt ühes kuus prügiveo ja prügikäitluse eest?

Kui palju tekkivatest jäätmetest Sa sorteerid ja saadad taaskasutusse?

Vanapaber

Plast- ja klaaspakendid

Riided

Ohtlikud jäätmed ja vanad elektriseadmed, nt patareid, akud, ravimid, värvid, arvuti

Lisaks jaguneb kõigi Eesti elanike vahel Eesti riigi valitsemissektori energia- ja maakasutuse jalajälg 0,15 gha / in a, mis ongi erinevate teenuste kaudu suunatud elanikkonnale.

Lisaks riigi ja omavalitsuste üldisele toimimisele hõlmab see jalajälje osis selliseid teenuseid nagu arstiabi, sotsiaalhoolekand, hariduse andmine koolides jm.

Selle osa ökojalajälg on 0 globaalset hektarit aastas.

Loe rohkem...

Osale uurimuses!

Küsimused nendele, kes soovivad edastada vastused andmebaasi!

Mis soost Sa oled?

Mis aastal Sa sündisid?

Mis rahvusest Sa oled?

Kirjuta:

Mis on Sinu perekonnaseis?

Kes Sa oled?

Kirjuta:

Kui Sa töötad, siis mis on Sinu amet?

Kui Sa töötad, siis mis on Sinu organisatsiooni tegevusala?

Mis on Sinu haridustase?

Kus Sa elad?

Vali Riik:

Vali maakond:

Vali vald / linn / linnaosa:

Kirjuta, kus Sa elad võimalikult täpselt:

Mis tüüpi asumis Sa elad?

Kui kaugel asub Sinu kodust Sinu kool või töökoht?

Kui kaugel asub Sinu kodust lähim ühistranspordipeatus?

Kui kaugel asub Sinu kodust lähim toidupood?

Kui kaugel asub Sinu kodust kohalik linna- või vallavalitsus?

Mis on Sinu leibkonna netosissetulek ühe inimese kohta kuus?

Liida kokku kõigi leibkonnaliikmete kättesaadud sissetulekud (st maksud maha arvestatud; sisse arvatud ka kõik laste- jm toetused, pensionid ja rahalised hüvitised, omanditulu jne) ja jaga saadud summa leibkonnaliikmete arvuga.

Kommentaar

Kas Sa soovid midagi lisada ja kas Sul on ettepanekuid kalkulaatori kohta?

Tulemuse salvestamine

Tulemuse salvestamiseks peavad olema kõik väljad täidetud! Eriuurimuses osalemiseks peab kindlasti olema sisestatud õige kood!
Osalen eriuuringus ja mul on olemas sisestamise kood

Täname kõiki vastajaid!

Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 0 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0 maakera:

Tulemused jagunevad järgmiselt:

	gha/in a
Kodu
Transport
Söök ja jook
Kaubad ja teenused
KOKKU:

Loe edasi...

Teised kalkulaatorid

Eesti: http://www.rohelinejalg.ee
Eesti: http://kesa.edu.ee/kalkulaator/
Ülemaailmne: http://www.ecofoot.org/
Ülemaailmne: http://www.myfootprint.org
Suurbritannia: http://www.ecologicalfootprint.com
Kanada: http://www.royalsaskmuseum.ca/gallery/life_sciences/footprint_mx_2005.swf
USA: http://sustainability.publicradio.org/consumerconsequences/
Saksamaa: http://www.latschlatsch.de/
Šveits: http://www.footprint.ch/
Laste kalkulaator: http://www.zerofootprintkids.com/kids_home.aspx

Laadi endale alla Living Planet Report 2010, kust leiad riikide ökojalajälje edetabeli ja saad lugeda rohkem Maa ökoloogilise seisundi kohta:

http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/2010_living_planet_report/

Kalkulaatori koostamist toetasid:

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Suurbritannia saatkond, Tartu Ülikooli geograafia osakond, ETF 7562

Kalkulaatori koostasid:

Tartu Ülikooli geograafia osakond koostöös OÜ Positium LBS-iga Age Poom (sisu, agep_at_ut.ee), Margus Tiru (tehniline lahendus, margus.tiru_at_positium.ee), Annika Tähepõld (annika.tahepold_at_gmail.com), Rein Ahas, Anri Lihhodejevski (illustratsioonid), Sveta Bogomolova (tõlge vene keelde) ja paljud teised.

Tehniliste probleemide puhul pöörduge palun Aare Puussaare poole otse (aare.puussaar_at_positium.ee).

Täname kõiki, kes on meid kalkulaatori koostamisel toetanud ja andmetega varustanud!

Allikad

Aaviksoo, E. (koostaja) 2008. Lapse toitumine ja kehakaal. OÜ Lege Artis, 17 lk.
Arro, H., Prikk, A., Pihu, T. 2006. Calculation of CO2 emission from CFB boilers of oil shale power plants. Oil Shale, 4(23): 356–365.
AS Edelaraudtee 2008. Päringu vastus e-posti teel, 16. detsember 2008.
AS Eraküte 2008, www.erakyte.ee/www (vaadatud detsembris 2008).
AS Tallinna Küte 2008, http://www.soojus.ee (vaadatud detsembris 2008).
AS Tartu Keskkatlamaja 2008, www.fortumtartu.ee/page.php?lang=1&action=show_page&page_id=3 (vaadatud detsembris 2008).
Chambers, N., Simmons, C., Wackernagel, M. 2004. Sharing Nature’s Interest. Earthscan, 199 p.
CORINE Land Cover 2000, Eesti maakatte andmebaas.
Diislikeskus 2008, www.diislikeskus.ee/puit2.html (vaadatud novembris 2008).
Eesti Entsüklopeedia 1990. Märksõna „lambakasvatus”, 5. köide, lk 390–391. Tallinn.
Eesti Entsüklopeedia 1995. Märksõna „seakasvatus”, 8. köide, lk 410–411. Tallinn.
Eesti Gaasiliit 2008, www.egl.ee/index.php?page=63 (vaadatud novembris 2008).
EIA 2007. Instructions for Form EIA-1605: Voluntary Reporting of Greenhouse Gases. US Department of Energy, Energy Information Administration, 169 p.
EKI 2008. Elanike toidukaupade ostueelistused. Eesti Konjunktuuriinstituut, 243 lk.
EKI 2008. Konjunktuur nr 4(167). Eesti Konjunktuuriinstituut, 79 lk.
EKI 2009. Eesti toidukaupade positsioon siseturul. Eesti Konjunktuuriinstituut, 100 lk.
EPA 2005. Emission facts: Average carbon dioxide emissions resulting from gasoline and diesel fuel. EPA420-F-05-001, 3 p.
Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO) 2008, faostat.fao.org (vaadatud septembris-detsembris 2008).
Fortum Termest AS 2008, www.fortumtermest.ee (vaadatud detsembris 2008).
GEMIS ver 4.5, energeetikaalane andmebaas.
GFN 2008. Calculation methodology for the national footprint accounts, 2008 Edition, version 1.0. Global Footprint Network, Research and Standards Department, 17 p.
Keskkonnainfo 2009, www.keskkonnainfo.ee (vaadatud jaanuaris 2009).
Maamajandusteabe portaal PIKK 2008. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, www.pikk.ee (vaadatud oktoobris 2008).
Mauring, T. 2008. Suulised andmed.
Metsvahi, T. 2008. Autopargi läbisõit Eestis 2007. aastal. Vahearuanne. TTÜ Teedeinstituut, 94 lk.
Nilsson, K. 2004. The carbon dioxide emission factor for combustion of Swedish peat. IVL Swedish Environmental Research Institute, Report B1595, 24 p.
OICA 2009. International Organization of Motor Vehicle Manufacturers, oica.net (vaadatud jaanuaris 2009).
Oll, Ü. 1993. Söödad. Valgus, 151 lk.
OÜ Strantum 2008, www.strantum.ee (vaadatud detsembris 2008).
Reola Gaas 2008. Päringu vastus e-posti teel, 2. detsember 2008.
Statistikaamet 2007. Energiabilanss 2006. Tallinn, 40 lk.
Statistikaamet 2007. Põllumajandus arvudes 2008. Tallinn, 56 lk.
Statistikaamet 2007. Transport. Side 2006. Tallinn, 40 lk.
Statistikaamet 2008. Keskkonnasurve näitajad 2007. Tallinn, 112 lk.
Statistikaamet 2008. Linnad ja vallad arvudes 2007. Tallinn, 188 lk.
Statistikaamet 2009, valdkondlikud andmebaasid, www.stat.ee (vaadatud septembris 2008 – jaanuaris 2009).
Strandberg, M. 2000. Kohalik kütus tõrjub katlast välismaise. Äripäev 21.02.2000.
Teeregister 2008, teeregister.riik.ee (vaadatud jaanuaris ja novembris 2008).
Terviseinfo portaal 2008, www.terviseinfo.ee (vaadatud oktoobris 2008).
Tikk, H., Tikk, V., Piirsalu, M., Hämmal, J. 2007. Linnukasvatus I. Üldosa: Munakana- ja kanabroilerikasvatus. OÜ Tartumaa Trükikoda, 168 lk.
Toitumisprogrammi portaal 2008. Tervise Arengu Instituut, tai.mulfo.com (vaadatud septembris-detsembris 2008).
Viru, A. M. 2002. Alkohol ja tervis. Kogumikus: Viru, A. M., Volver, A. (toim). Teadusvaade alkoholile. Eesti Karskusliidu Karskusühendus AVE, TÜ Kirjastus, lk 9–83.
WWF 2010. Living Planet Report 2010. Biodiversity, biocapacity and development. World Wild Fund, Gland, 57 p.

Ökojalajälje kalkulaator

Mis on ökoloogiline jalajälg?

Kodu

Mitu inimest elab Sinu leibkonnas?

Millises majas Sa elad?

Mis tüüpi majas Sa elad, arvestades põhilist ehitusmaterjali?

Mis aastal Sinu kodumaja valmis?

Kui suur on Sinu kodu elamispind?

Kui elad ühepereelamus, paarismajas või ridaelamus, siis kui suur on Sinu leibkonna kasutuses olev krunt/õueala?

Kas Sinu kodu on ühendatud tsentraalsesse linna või valla veevõrku?

Kas Sinu kodu on ühendatud tsentraalsesse linna või valla kanalisatsioonivõrku?

Kui palju kulub Sinu leibkonnas ühes kuus vett?

Milline vastusevariant iseloomustab Sinu veetarbimise harjumust kõige paremini?

Kuidas saadakse Sinu leibkonnas sooja vett?

Kui suur on Sinu leibkonna kuu keskmine elektritarve?

Kui palju kütet kulub Sinu leibkonnas ühes aastas liigiti kütmiseks, vee soojendamiseks ja toidu valmistamiseks?

Transport

Kui mitu kilomeetrit sõidad Sa keskmiselt ühes nädalas bussi, trammi või trolliga?

Kui mitu kilomeetrit sõidad Sa keskmiselt ühes nädalas rongiga?

Kui mitu kilomeetrit sõidad Sa keskmiselt ühes nädalas autoga, nii juhi kui ka kaasreisijana?

Kui mitu liitrit kütust võtab Sinu poolt peamiselt kasutatav auto 100 km kohta?

Mitmekesi te tüüpiliselt autos sõidate?

Kui mitu tundi sõidad Sa ühes aastas lennukiga?

Söök ja jook

Kui sageli Sa sööd leiba-saia?

Kui suur osa leiva-saiatoodetest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd muid teraviljatooteid, st putrusid, müslit, hommikuhelbeid, makarone ja muid pastatooteid?

Kui sageli Sa sööd kartulit?

Kui suur osa kartulist Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd teisi juur- ja köögivilju?

Kui suur osa köögiviljadest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd puuvilju?

Kui suur osa puuviljadest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa jood piima ja sööd piimatooteid?

Kui suur osa piimast ja piimatoodetest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd liha ja lihatooteid?

Kui suur osa lihast ja lihatoodetest Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd kala ja kalatooteid?

Kui sageli Sa sööd muna?

Kui suur osa munast Sinu söögilaual on pärit kodusest majapidamisest?

Kui sageli Sa sööd maiustusi, nt kommi, šokolaadi, torti, kooki, saiakesi?

Kui suur osa toidust, mida Sa igapäevaselt sööd, on mahetoit?

Kui palju toitu jääb söömata ja tuleb ära visata?

Kui suur osa Sinu tarbitud söökidest ja mittealkohoolsetest jookidest on pärit välismaalt?

Kui sageli Sa jood teed, kohvi või kakaod?

Kui sageli Sa jood mahla, nektarit või mahlajooki-morssi?

Kui sageli Sa jood karastusjooke ja energiajooke?

Kui sageli Sa jood pudelivett?

Kui sageli Sa jood lahjasid alkohoolseid jooke, nt õlu, siidrit, coolerit, gin long drinki vms?

Kui sageli Sa jood veini või vahuveini?

Kui sageli Sa jood kangeid alkohoolseid jooke, nt viina, viskit, brändit, vms?

Kaubad ja teenused

Kui suure summa eest ühes kuus keskmiselt ostad Sa ise ja ostetakse Sulle järgnevaid kaupu?

Riided, kangad, jalanõud

Paberitooted, nt raamatud, ajalehed, majapidamis- ja WC-paber

Tubakatooted

Muud kaubad, nt erinevad kodu- ja apteegikaubad, elektroonikaubad, mööbel

Kui palju Sa tasud ühe kuu jooksul keskmiselt erasektori teenuste eest?

Kui palju tasub Sinu leibkond keskmiselt ühes kuus prügiveo ja prügikäitluse eest?

Kui palju tekkivatest jäätmetest Sa sorteerid ja saadad taaskasutusse?

Vanapaber

Plast- ja klaaspakendid

Riided

Ohtlikud jäätmed ja vanad elektriseadmed, nt patareid, akud, ravimid, värvid, arvuti

Lisaks jaguneb kõigi Eesti elanike vahel Eesti riigi valitsemissektori energia- ja maakasutuse jalajälg 0,15 gha / in a, mis ongi erinevate teenuste kaudu suunatud elanikkonnale.

Osale uurimuses!

Mis soost Sa oled?

Mis aastal Sa sündisid?

Mis rahvusest Sa oled?

Mis on Sinu perekonnaseis?

Kes Sa oled?

Kui Sa töötad, siis mis on Sinu amet?

Kui Sa töötad, siis mis on Sinu organisatsiooni tegevusala?

Mis on Sinu haridustase?

Kus Sa elad?

Mis tüüpi asumis Sa elad?

Kui kaugel asub Sinu kodust Sinu kool või töökoht?

Kui kaugel asub Sinu kodust lähim ühistranspordipeatus?

Kui kaugel asub Sinu kodust lähim toidupood?

Kui kaugel asub Sinu kodust kohalik linna- või vallavalitsus?